15. september - broneeritud (rtmtn)
29. september - broneeritud
29. detsember - Võhma külamaja, Saaremaa
„...ja peamiselt esinevad nad mitte suurtel staadionitel, või jäähallides või linnahallides või moodsates klubides Tallinnas, vaid kõikjal üle Eesti igal pool, siis nende seast, vähemalt nende helinäidete seast, oli Antti Kopliste, kelle põhibänd ma saan aru on hetkel nimega „Üks kõigi eest“ üks kõige põnevama soundikeelega tegelasi üldse sellest nimekirjast (neti.ee/muusika/muusikud) ja soovitan tema kodulehekülge külastada ja kuulata teisi helinäiteid ka. See mis ta teeb, seda on ikka päris huvitav kuulata"
Erik Morna, R2 "Leviosuti" 22. okt. 2011
Repertuaaris on kokku umbes160 lugu, eesti estraadi- ja leviklassika firmapeole või tantsuõhtule, parimad rahvalikud lood ilma milleta ei saa üks õige pika laua pidu läbi, olgu selleks siis pulm või juubel, aga ka vana hea 60ndate-70ndate country- ja rockiklassika pubisse. Kõik see kokku on 1 mehe bänd ÜKS KÕIGI EEST.
Esinemisel mängin kitarri, suupille ja laulan. Aktiivse suhtlejana ei jää hätta ka rahva käima tõmbamisega, vajadusel viin läbi seltskonnamänge . Tehnika on abiks, et see kõik kokku kõlaks nagu päris. Tegelikult see ju ongi päris, sest need instrumendid, mille jaoks laval käsi ei jätku, on kodus sisse mängitud. Mitmehäälse laulu tarvis on laval tark ja usin abimees vocal harmonizer, mis oskab kuulata minu häält ja kitarri. Vastavalt sellele laulab ta 1 või 2 häält kaasa, kui õige koht on.
Teinekord olen eneskontrolliks esinemise ajal kaamera käima pannud, kaamera mikrofon näitab armutult kõik vead kätte ja annab head tagasisidet mida paremini teha.
VIDEOD: Pärlipüüdja ; Öine vihm
Sügisel 2011 sain oma kodustuudio nii kaugele, et saan kõik asjad otsast lõpuni ise sisse mängida ilma toast lahkumata. Siin on 1 proovitöö, nostalgiline lugu mille originaal pärineb Juri Antonovi sulest, teksti tegin ise, samuti on kõik pillid mu enda mängitud: Kastani allee
Vaata ka minu tegemisi koos teiste muusikutega lingi alt "PROJEKTID"
Tihti aravatakse, et 1-mehe bänd on kuiv ja üksluine. Olen nõus, kui seda tehakse plastmassist süntesaatori seest kõigi 10 sõrmega noote välja nõidudes. Muidugi on siin erandeid, hea mees suudab hea pilliga ka üksi imesid teha.
Mina ennast klahvide taga väga koduselt ei tunne, pealegi meeldib mulle kitarri rohkem mängida. Kodus korralikult kokku mängitud helikonserv on kõrvale tihtilugu parem kuulata, kui laval reaalajas poolikult tehtud asi. Samas sügav kummardus vanakooli meeste ees, kes seda suurt kunsti – üksi head asja teha – valdavad!
